Julius Mark sündis 27.03.1890 Virumaal Haljala kihelkonnas Idavere külas Kusto talus. Gümnaasiumihariduse omandas ta Tallinnas venekeelses Aleksandri Gümnaasiumis. 1911. aastal alustas Julius Mark Tartu Ülikoolis indoeuroopa keeleteaduse ja klassikalise filoloogia õpinguid. Juba tekkinud huvi sugulaskeelte vastu viis ta järgmise aasta sügisel Helsingi Ülikooli soome-ugri keeleteadust õppima.
|
Aastal 1915 mobiliseeriti Mark Vene sõjaväkke, kus ta teenis Viiburi kindluse õhupallijaoskonnas ja hiljem võitles Riia rindel (1916–1917). Pärast 1918. aastal tervislikel põhjustel sõjaväest vabanemist jätkas ta akadeemilise tööga ning lõpetas Helsingi Ülikooli filoloogia kandidaadina. 1918. aastal oli Julius Mark Eesti Ajutise Maanõukogu diplomaatiline esindaja Eesti välisdelegatsiooni juures Soomes, aidates Saksa okupatsiooni ajal Eestiga sidet pidada. 1919. aasta detsembrist kuni 1920. aasta aprillini töötas ta Eesti Vabariigi sõjaministeeriumi juures.
|
Aastal 1919 valiti Julius Mark Tartu Ülikooli uurali keelte professoriks, kuid Helsingis pooleliolevad doktoriõpingud lasid tal õpetamise juurde asuda alles paar aastat hiljem. Professori kohale jäi ta 1944. aastani. Lisaks õpetamistööle täitis Mark ülikoolis filosoofiateaduskonna dekaani ametit (1924–1925, 1938–1939, 1942–1944).
Julius Mark võttis aktiivselt osa seltside ja akadeemiliste ühen-duste tegevusest. Ta oli Õpetatud Eesti Seltsi esimees (1929–1936) ajal, mil selts pärast 90 tegevusaastat saksa keelelt eesti keelele üle läks, samuti valiti ta 1938. aastal värskelt asutatud
Eesti Teaduste Akadeemia asepresidendiks. Au- või välis-liikmena kuulus ta ka mitmetesse Ungari ja Soome teadusseltsi-desse. |
Julius Margi olulisimaks keeleteaduslikuks uurimuseks võib pidada possessiivsufiksite ehk omastusliidete teemal kirjutatud doktoriväitekirja “Die Possessivsuffixe in den uralischen Sprachen I. Einleitung, frühere Arbeiten, die Possessivsuffixe in den ostseefinnischen Sprachen” (Helsingi, 1923). Lisaks keeleteadusele tegeles ta etnoloogiaga. Mark armastas ungari kirjandust ning tema sulest pärineb esimene Ferenc Molnári “Pál-tänava poiste” tõlge eesti keelde (1921).
|
1944. aastal lahkus Julius Mark Nõukogude okupatsiooni tõttu Eestist. Tee viis ta esmalt Saksamaale ja seejärel Taani, kust ta lootis edasi pääseda Rootsi. Taanis teenis ta elatist soome keele eratundide andmisega. Seal kirjutas ta ka oma ainsa paguluses ilmunud uurimuse “Die Finnische Grammatik von Henricus Crugerus” (1949).
1947. aastal asus ta stipendiumi toel ümber Ameerika Ühendriikidesse, kus ta õpetas paar aastat Harvardi ülikoolis vene keelt ja alates 1951. aastast Georgetowni ülikoolis Washingtonis soome keelt.
Julius Mark suri 1959. aasta märtsis 68-aastasena ja tema urn asub Washingtonis Fort Lincolni kalmistul.
|