Julius Mark, Julius Mägiste ja Paul Ariste eelistasid kabinetiteadusele tihti välitöid, et koguda uuritavat ainest otse allikast. Nad on jäädvustanud eesti keele eri murdeid ja sugulaskeeli, lisaks rahvaluulet ja etnoloogilist materjali.
Julius Margi uurimisreisid viisid teda Põhja-Soome saamide juurde ja Venemaale mordva keeli uurima. Julius Mägiste huviks olid lähemad sugulaskeeled, oma uurimisretkedel külastas ta nii Liivi randa kui Ingerimaad, kus kõneldi soome, isuri ja vadja keelt. Erinevalt Margist õnnestus tal väliuurimusi jätkata ka Eestist lahkununa - Rootsis kogus ta keelt liivikeelsetelt sõjapõgenikelt ja Värmlandi metsades elavatelt metsasoomlastelt. Paul Ariste on uurinud mitmeid eesti murdeid ja talletanud ka rahvaluulet, kuid olulisim osa tema väliuurimustest on pühendatud vadja keelele.
Pilt: Eesti Kirjandusmuuseum: Eesti Rahvaluule Arhiiv
Väljavõte Julius Margi kogumispäevikust (12.06.1913) |
Foto: erakogu
Julius Mark saami rõivastes Ustjoel (1925). Saamide juures veetis Mark aastatel 1925 ja 1926 kokku pea 12 kuud |
Foto: erakogu
Julius Mark etnoloogilistel välitöödel, kogumas materjali viljakoristuse ja rehepeksu kohta (1930-ndad) |
|
„Korteri leidsin kergesti küla viimases otsas lahke, puhaskeelse pererahva juures. Palju enam raskusi tegi keelejuhi leidmine. Nüüd alles nägin kui õnnetu on murdesugemete korjamiseks kibe tööaeg, eriti heinaaeg, mille eest vanemad sel põllul töötajaid olid hoiatanud, kuid mida vilumatuna polnud võtnud küllalt arvesse. Pärast selgus, et külas oli esialgu peetud mind „spiioniks“ , s. o. salapolitsei agendiks, kes süütute teadete väljaüürimisega suuremate jälgi taotleb, ja osalt ka sellepärast oli keeldutud minuga pikemat juttu tegemast.“ |
„Kuid nüüd tundub vene keel enam omana ja soome murre on kui miski soovimatu Jumala vits: pask kiel (halb keel) ja lamba(a)n kiel (lamba keel), sest et tihti tarvitatav männa 'minna' verb esineb ajalooliselt arenenuna mään 'lähen', määd 'lähed' etc. kujul, ja seistakse kui mõistatuse ees, kust säärane õnnetus venelasile kaela on tulnud, kui öeldakse: vennä(ä)n usko(o) rissittü, a lamba(a)n kieldä lägäjäd 'vene usku ristitud, kuid kõnelevad lamba keelt', kuid lahti temast ei saada.“ |
|
„Külas käies ja rahva kõnet kuulatades katsusin ikka enda tegevust maskeerida: nimetasin end „kaaska'de (muinasjuttude)" ja laulude korjajaks, siis sain jutu otsale ja pääsesin iga kahtlustuse alt: niisuguseid mehi on siin tihti ja ennemgi nähtud, et kedagi see lamba(a)n kiel niisugusena huvitaks, ei usuta.“[ Julius Mägiste välitöödest artiklis “Reisust Eesti Ingerisse” (Eesti Keel, 1922)
|
Foto: Eesti Kirjandusmuuseum: Eesti Kultuurilooline Arhiiv
Julius Mägiste liivi õpetajannaga Ire küla rannal Kuramaal (1943) |
Foto: Gustav Ränk (Rahvusarhiiv)
Julius Mägiste Ingerimaal Undova küla vadja naiselt üleskirjutusi tegemas (1943) |
|
„Hilisõhtu kulus vestluses Pimenovi naisega. Ta on sümpaatne eideke, kes isuri keelt räägib vabamalt kui vene keelt. Üritasin alguses temaga kõnelda vene keeli. Vadja keel tuli aga aina vahele. Vestlesin siis vadja keeles. Tema vastas isuri keeles ja üliõpilased kõnelesid peamiselt eesti keeles.“ „Vadjalaste juures olles tunnen end taas noorena. 32 aasta eest hakkasin vadja keelt pidevalt kirja panema. Vadja keelega on seotud palju häid noorusmälestusi, mis teevad sisemiselt nooreks." |
„Itšäpäiväs oli ohtrasti inimesi tänaval, kellelt küsisime, kas külas on veel mõni vadja keele oskaja. Arvati üht ja teist. Lõpuks juhatati 71-aastase Fjokla Vassiljeva juurde. Eideke osutuski heaks vadja keele oskajaks ning heaks jutustajakski. Temalt oli aga õige raske üksikuid vorme küsida, sest ta võttis kõiki asju sellisena, nagu nad tegelikus elus on. Tahtsin saada sõna alõtsõd ’kindad’ ainsust. Eit vastas ikka, et kindaid on kaks ja tarvitas mitmust.“ Väljavõtteid Paul Ariste “Vadja päevikutest”
|
Foto: Eesti Kirjandusmuuseum: Eesti Rahvaluule Arhiiv
Ilmar Linnat, Ilmar Talve, Gustav Ränk ja Paul Ariste teel Ingerimaale (1942) 
Pilt: Eesti Kirjandusmuuseum: Eesti Rahvaluule Arhiiv
Väljavõte Paul Ariste üle 5600-leheküljelisest vadja välitööde kogust “Vadja etnoloogia” (1978) |
