Paul Ariste (1927. aastani Berg) sündis 03.02.1905 Tartumaal Torma kihelkonnas Võtikvere vallas Rääbisel. Ariste lapsepõlv möödus Tartumaa mõisates, mida mööda pere sepast ja puusepast isa ameti tõttu rändas: Rääbise, Visusi, Puurmani ja taas Rääbise.

​Kooliteed alustas Paul Ariste Tõikvere kolmeklassilises algkoolis. 1916. aastal kolis pere Tallinna ja Paul Ariste kujunemisaastad möödusid Pelgulinnas. Gümnaasiumi-hariduse omandas ta Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasiumis (tänane Gustav Adolfi Gümnaasium).

​Juba kooliajal huvitasid Paul Aristet keeled ja rahvaluule, mida ta ema eeskujul aktiivselt kogus ja rahvaluuleteadlasele Matthias Johann Eisenile läkitas. 14-aastaselt tutvus ta esimest korda esperantoga ning tema esimene trükis ilmunud kirjutiski oli selles keeles - liivlastest jutustav “La Livoj” (1921).

Foto: Eesti Kirjandusmuuseum: Eesti Kultuurilooline Arhiiv
Paul Ariste (tagareas vasakult neljas) gümnaasiumipilt

1925. aastal astus Paul Ariste Tartu Ülikooli, kus asus õppima eesti ja soome-ugri keeli, rahvaluulet ning germaani keeli. Õpingute kõrval võttis ta osa mitmete seltside tegevusest, näiteks kuulus ta Akadeemilisse Rahvaluule Seltsi ja Akadeemilisse Rootsi-Eesti Seltsi. Teadlasena sai temast Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik (1954) ning välis- või auliikmena kuulus ta ka Soome ja Ungari Teaduste Akadeemiatesse.

Foto: Tartu Ülikooli raamatukogu
Paul Ariste noore tudengina (1921)

​Paul Ariste alustas tööd Tartu Ülikoolis 1933. aastal abiõppejõuna. Esimese eriettevalmistusega eesti keele foneetikuna hakkas ta pidama loenguid sissejuhatusest foneetikasse ja läbi viima katselisfoneetilisi harjutusi. 1940. aastal nimetati Ariste dotsendiks. 

​Aastal 1944 põgenesid paljud haritlased Nõukogude okupatsiooni eest ning Paul Ariste oli ainus Eestisse jäänud doktorikraadiga soome-ugri keeleteadlane. 1945. aasta mais arreteeriti Paul Ariste süüdistatuna kodanlikus natsionalismis. Aasta pärast ta küll vabastati, kuid vägivald ja valesüüdistused jätsid ta tervisele jälje. Taas vabaduses, oli Paul Aristel võimalik jätkata tööd ülikoolis. 1946. aastal sai temast soome-ugri keelte kateedri juhataja ja 1949. aastal professor. 

Foto: Tartu Ülikooli raamatukogu
Soome-ugri ja eesti keele kateedrite koosolek (1952). Paul Ariste vasakult kolmas

​Polüglotina tundis Ariste palju keeli, teiste hulgas esperantot, jidišit ja mustlaskeelt. Tema põhiliseks uurimiskeeleks oli aga eesti keele lähim sugulaskeel vadja keel. Keeltega koos kogus ja uuris ta tihti ka rahvaluulet. Ariste on avaldanud üle 1300 publikatsiooni, tema kirjutised puudutasid muuhulgas foneetikat, sõnavara ja eesti murdeid.

​Paul Ariste lõi Eesti fennougristika koolkonna, koolitades pea iga keele jaoks välja eraldi spetsialisti. Oma teaduskarjääri jooksul juhendas ta kokku üle 60 väitekirja ja oli oponendiks veel enamatele. Lisaks eestlastest spetsialistidele koolitas ta välja ka väga palju NSVL-i fennougriste, kes tema juures aspirantidena õppisid. Venemaa soome-ugri aladelt tulnud tudengitele ei õpetanud ta vaid keeleteadust, vaid ka oma keele ja kultuuri ning oma rahvuse väärtustamist. 

Paul Ariste suri 1990. aastal, päev enne oma 85. sünnipäeva. Talle peeti Tartu Ülikooli aulas õigeusu kombe kohane matusetalitus, misjärel sängitati ta Raadi kalmistu mulda.

Paul Ariste kirjutisi sõnade päritolust (2010)

Foto: Tartu Ülikooli raamatukogu
Paul Ariste Tartu Ülikooli raamatukogu uue hoone avamisel (1982). Aristele väljastati kõige esimene lugejapilet